Kokkuvõte kohtunikute eksamist.

1-     Tutvumine.

Esimisel istungil (10:00 hommikul) tutvustati eksamineerijaid kandidaatidega. Kontrolliti kas kõik raha on üle kantud, kõik maksud on makstud. Eksami vastuvõtjad olid : Jan Shnijders, Vassili Smolin, Bernd Achilles, Franky De Moor.

Suuline eksam algas 14:00 riiginimede tähestiku järjekorras.

Küsimused olid kuidas kohtunikuks hakkasid, miks maadlemise lõpetasid, kus elad, mis linnas jne. Peale tutvustamist mindi üle reeglistiku juurde, jalgadest haaramise kohta, kõik küsimused pehmelt ja paindlikult viidi mind järeldusele, et kui jalgadest haare oli õige, teiserünnakuna siis pole mingit hansoku, kui aga see oli  vale, diskvalifitseerimise saab teostada ainult kolme kohtuniku nõusolekuga, ning juhul kui see vale haaramine toimus liiga kiiresti või seda pole keegi näinud peale komissari siis komisaaril on õigus sekkuda, ühesõnaga pole vaja sellega liialdada-komissar näeb, ning „care system“ (kaamerad) aitab.

Samuti kui kaks nurgakohtunikud annavad hinnet aga referi  näeb et hinnet ei olnud, tal on alati õigus komissari käest küsida lahendust. Nende küsimustega komissioon tahtis märkida, et komissaril on väga tähtis roll, ning ei ole vaja karta temaga suhtlemist või temaga nõupidamist. Soovitati goodluck-i

Sellega teoreetiline/suuline osa lõppes.

Õhtul 19:00 peeti samasugust koosolekut teiste  litsenseeritud kohtunikutega, jagati akkreditatsiooni kaelapaelatega.

 2 – Praktiline osa algas 8:45 referi miitinguga, räägiti, et olge kohtunikud ausad, olge need kes te tõesti olete, ärge mängige kurja või lahja politseiniku, võistlus on pikk ning teie ehtne tõeline iseloom tuleb nii kui nii välja. Referi peab valdama tatamit, peab arusaama sellest mis toimub mattipeal.

Järgmise päeva hommikul referi miitingus räägiti soovitustest ning vigadest, julgustati ja kiideti.

Üldised soovitused ja määrustiku täiendused.

Žestid peavad olema selged ning kestma 3 kuni 5 sekundit.

Lasta judokatel newazas sooritada oma tehnikat, selleks referi peab võtma õiget asendit, et näha kas toimub rünnak või selle imitatsioon.

Enne karistamist näidata kindlasti mille eest karistatakse.

„Bear grip” – käed on ümber keha, kas randme seongus või vööst/kimonost kinni võetud, selle esimese rünnaku eest antakse matte, seejärel kordamisrünnakul shido.

Vööst hoie kestab 5 sekundit ilma et toimuks mingisugune tegevus (rünnak, tasakaalust väljaviimine) karistatakse shidoga, järgmine kord oodetakse 3 sekundit, ning jälle shido, kolmandal juhul judoka võttes vööst haare peab samal ajal sooritama rünnakut, kui ei sooritanud, kohtunik ootab 1 sekund ja annab järgmise shido.

Cross guard grip ehk ühepoolne haare vööst või seljast, selle haare kohta kehtib natuke karmim reegel kui lihtsalt vööst haare, kui judoka võtab gruusia vööt otsekohe peab ründama, kui seda ei toimu järgneb shido karistus.

Tatamil on kolm kohtunikut, ning igaüks kohut mõistma mitte aga ainult referi, nurgakohtunikud peavad näitama oma arvamust kui see erineb referi arvamusest. Samuti referi peab jälgima nurgakohtuniku žeste juhul kui judokad astuvad mattist välja, nurgakohtunik peab näitama kas heide oli seest või väljast.

2 või 1 minuti möödumisel kohtunik peab teadma ning märkima aktiivset judokat, passivset aga karistama, määrustiku järgi „non combativity”(mitte maadlemine) loetakse juhtum kus üks judoka ründab 20 – 30 sekundi jooksul kuid teisel judokal rünnakut puuduvad. Selleks et kohtumise hanteini mitte viia peab teadlikult ja võimalikult kiiresti karistama, loomulikult kui kaks vastast kogu aeg ründavad siis karistada või otsida seda karistust ei ole vaja. Judoka peab teenima karistust, ning ta peab teadma, et ta on selle ärateeninud.

Juhul kui referi ei näinud või ei märkanud mingisugust tegevust aga nurgakohtunikud nägid, nad peavad näitama oma arvamust, ning selle arvamusega peab referi nõustuma, ta ei pea nad kokku kutsuda ja küsida kas tõesti? Ah ma ei näinud, need kokkukutsumised ei tohiks segada judokate maadlemist, ning ei tohiks väga kaua rääkida oma vahel, (judokad tahavad maadelda mitte oodata mis siis need kohtunikud kes mitte midagi ei tea lõplikult otsustavad midagi) juhul kui referi on veendunud, et nurgakohtunikud eksivad siis ta peab oma arvamuse säilitamise jaoks või kinnitamiseks kutsuda komissari või peakohtuniku appi.

VLADIMIR GRILL