JUUNIORIDE JA B-KLASSI EMV KOHTUNIKE TÖÖ KAHE PÄEVA KOKKUVÕTE

Läbi on järjekordsed Juunioride ja B-klassi Eesti Meistrivõistlused. Allpool on minu, peakohtuniku,
arvamus ja mõtted toimunud sündmustest. Antud kokkuvõte on mõeldud eelkõige EJL Kohtunike
kolleegiumile ja nendele kohtunikele, kes on kohapeal olnud ning aidanud neid võistlusi edukalt läbiviia.



Hinnang tervikuna
Kohtunike tööd hindan kahe päeva kokkuvõteks rahuldavaks. Võistlustel said kasutusele võetud mõned
uuendused, mis said vahelduva eduga rakendatud. Kahjuks, on neid kohtunikke, kelle hetketase ei vasta
tiitlevõistluste tasemele, kindlasti on see põhjustatud eelkõige vähese praktikaga. Samas peab iga
kohtunik nagu sportlanegi ennast pidevalt arendama ja judoasjadega kursis hoidma.



Head, vead, märkused
1. Meeskonnatöö
Kohtunike tegevuse tähtis aspekt, millest on, näiteks, Smolin oma seminaril vähe rääkinud, ent
tegelikult sõltub sellest väga suures osas kohtunike töö kvaliteet. Igal ühel on oma vastutusala,
vahet pole kas oled parasjagu nurgakohtunik, arbiiter või komissar. Ja kui kohtunik teeb hästi
oma tööd, siis tema kolleeg saab teda usaldada, tema peale loota. Tänu sellele saavad ka
keerukamates olukordades kiiresti lahendused leitud. Kohtunik olla on ühelt poolt priveleeg,
teiselt poolt aga suur vastutus, ning on kahjuks kohtunike, kes ei mõista seda.

Lubamatud on ka igasugused meeskonnasisesed “ kähmlused“. See ei tee head ei kohtunikele
ega töö kvaliteedile. Mõned ei saa ka sellest aru.

Samas on ülihea, kui kohtunik ise mõistab, et hetkevorm ei ole kõige parem, kuna pole, näiteks,
ammu matil käinud. Toon esile väga head Ergo Mõttuse suhtumist.

Kõige hullem on aga olukord, kui üks maitil olevatest kohtunikest ei ole enam erapooletu.
Kannatada saab kogu meeskond!

2. Žestid
Paljude (eriti nooremate) kohtunike väga suureks probleemiks on korralik hinnete ja karistuste
näitamine. Need peavad olema konkreetsed ja kõikidele üheselt arusaadavad. Karistuse puhul
tuleb selgelt näidata, mille eest saab sportlane shido. Ka hinnete puhul ei tohiks segadust ekkida, kas, näiteks, kohtunik näitas waza-ari või yuko. Pole vaja ka liigselt ja järsult kättega
vehkida.

3. Välimus
Judovõistluste puhul pole tegemist moeshouga. Tume pintsak, valge särk, tume lips, heledad
püksid, mustad sokid – kohtuniku riietus. Pintsak peab olema musta või tumesinist värvi,
piisavalt suur, et nii püsti kui ka istudes oleksid kõik nööbid kinni (v.a. viimane nööp teatud
juhtudel).

4. Yuko
Yuko on külg. Kui sportlane puudutab kukkumisel tatamid ainult puusaga või ainult õlaga, siis see
ei ole yuko. Yuko andmiseks peab sportlane maanduma selgelt vähemalt külje peale.

5. Komissarid
Komissar on see inimene, kes vaieldavate situatsioonide puhul peab võtma kogu vastutuse enda
peale. Temal on olemas videokordus, tema on see inimene, keda peakohtunik usaldab. Seetõttu
on ka komissari sõna/otsus lõplik. Üldjuhul on video pealt ilusti näha, kes on heidet sooritanud ja
mis hindele. Mõned kohtunikud arusaamatul põhjusel hakkasid komissaridega vaidlema. Kui
komissar kahtleb, siis ta alati saab ka peakohtunikuga arutada, siis on juba peakohtuniku
vastutada otsuse eest. Samas ei julgenud komissarid enda peale vastutust võtta, mistõttu läks
vahest pikaks vaidluseks, kuhu oli kaasatud ka treenerid ja klubide esindajad, mis on sobimatu.

Komissaridest tooks esile Nikolai Novitskit, kes sai perfektselt oma ülesannetega hakkama.

6. Nurgakohtuniku tegevused
Nurgakohtunik ei tohi kiirustada hinnete näitamisega. Esimesena näitab keskelolev kohtunik.
Nurgakohtunik aga kas nõustub või näitab oma arvamust. Tihti juhtub aga nii, et nurgakohtunikul
on parem vaade ning keskelolev kohtunik hakkab kahtlema, kas, näiteks, oli yuko või ei olnud.
Sellistel juhtudel tuleb nurgakohtunikul vaikselt pead vangutades anda märku kas oli hinne või ei
olnud.

Pani imestama, et mõned kohtunikud ei tea, kuidas tuleb hantei ajal lipud hoida. Tegemist on
suure veaga.

7. Maas maadlus
On tüüpiliseks probleemiks nende kohtunike jaoks, kes ise enam matil ei käi ega anna teistele
trenni. Tuleb lasta sportlastel kauem maas maadelda. Tegelikult näeb kohe ära, kas on võimalik
ühel või teisel sportlasel tekkinud situatsioonis rünnata või oma edu kasvada. Kui aktiivset
maadlust ei toimu, siis tuleb anda koheselt mate. Vastasel juhul tuleb lasta sportlastel maadelda
ning peatada matši alles siis, kui on selge, et ründav pool pole piisavalt osav, et oma edu
kasvada, või ei taha seda teha.
Kohtunike hinded

Hindamiskriteeriumid

1. Välimus ja žestid
2. Autoriteetsus
3. Meeskonnatöö
4. Korduvad vead
5. Pisivead

Iga kriteeriumi eest oli võimalik saada 1 kuni 5 punkti. Lõpphindeks on ümardatud keskmine.

Kindlasti tuleb vaadata, kellega ühes kolmikus olite. Tugevas kolmikus on ka lihtsam kohut mõista, vähem
vigu ja parem meeskonnatöö. Komissare hindasin rangemalt.



Juuniorid B-klass

Jevgeni Zaitsev 5 (komissar) 5
Aleksandr Bernjakov 4 4 (komissar)
Vladimir Klinkov 4 (komissar) 5
Jekaterina Klinkova 3 3
Vladimir Grill 5 5
Kalle Norma 4 4
Urmas Lehtoja 4 4
Riho Lehiste 4 (komissar) 4
Raul Pakler 4

Jevgeni Tširkin 2 3
Aleksei Pilipenko 3 4
Vladimir Vojevodin 4 4
Viktoria Guseynova 4 4 (komissar)
Nikolai Novitski 5 5 (komissar)
Anna Ovtšarenko 4 4
Šamil Abubakarov 3 3
Andre Seppa 4

Ergo Mõttus 3 3
Richard Murutar 3 3

Peakohtuniku töö hinne
Oma tööga võiksin rahule jääda, kuna

a. võitsid tugevamaid

b. said kohtunikud ja komissarid ilusti oma tööga hakkama

c. said kõik protestid põhjendatult ja õigesti lahendatud.

Tegelikult on aga mul veel kõvasti arenguruumi pekohtuniku töö osas. Hindan oma Juunioride ja B klassi
EMV-te tööd rahuldavaks (3).



Ettepanekud EJL Kohtunike kolleegiumile


1. Välja töötada määrustik (kord), mis lubaks karistada ja premeerida kohtunikke nende tegevuste
ja käitumise eest tatamil. Ettepaneku eesmärgiks on eelkõige stimuleerida neid kohtunike, kes
tahavad ja püüavad oma kohustust hästi teha, ning karistada neid kohtunikke, kellel süül langeb
kohtunike töö kvaliteet ja autoriteetsus.

2. Toimunud võistlused on näidanud, et J. Klinkova, J. Tširkini, Š. Abubakarovi, E. Mõttuse, R.
Murutari hetktase ei vasta tiitlivõistluste tasemele. Põhjuseks on eelkõige vähene praktika. Teen
ettepanekut mittelubada need kohtunikud C-kl MV-tele ja Tartu Juunioride European Cupile.

3. EJL Kohtunike kolleegiumi tööd võistluse organiseerimisel hindan mitterahuldavaks ning teen
Kolleegiumile järgmist ettepanekut. EMV-tele tuleb kohtunikke määrata vähemalt kaks nädalat
enne võistlust. Järgmisest aastast aga kohe aasta alguses, siis iga kohtunik saab arvestada, et
konkreetne nädalavahetus on tal kinni ega planeeri selleks ajaks midagi.







Jevgeni Spaštšanski
Peakohtunik